Oktoober on täiskasvanuhariduse ja täiskasvanud õppija kuu. Oktoobri keskpaigas toimus EPALE üleeuroopaline kogukonnakonverents FORWARD, kus muuhulgas arutati täiskasvanuhariduse rolli inimese ja ühiskonna majandusliku edu tagamisel. Eestis kulmineeruvad juba toimuvad tegevused 30. oktoobrist 8. novembrini kestva täiskasvanud õppija nädala sündmustega. Oktoobrikuu saates “Õppetund” rääksime täiskasvanuna õppimise olulisusest – kuidas õppimine toetab nii tööalast kui ka isiklikku arengut, mis õppimise juures inspireerib ja motiveerib ning millised takistused võivad ette tulla ja kuidas neid ületada. Oma kogemusi jagasid aasta õppijasõbraliku tööandja tunnustusele nomineeritud Bauroc ASi Andja tehase direktor Karmo Kapstas ja ettevõtte personalijuht Ly Tina, aasta õppija nominent Sander Sahkur ning Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni ANDRAS arendusjuht Monica Marfeldt. 

This work Ly Tina, Karmo Kapstas, Monica Marfeldt ja Sander Sahkur by A.Laanem is licensed under All rights reserved

Täiskasvanud õppija nädal

Täiskasvanud õppija nädal, mis mugavalt on käibesse läinud lühendi TÕN kaudu, toimub Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni ANDRAS eestvedamisel juba 27. korda. TÕNi raames toimub erinevates Eestimaa paigus arvukalt sündmusi ja tegevusi, mis avavad täiskasvanuhariduse mitmetahulisust ja tutvustavad erinevaid õppimisvõimalusi – korraldatakse mitmesuguseid maakondlikke sündmusi, töötubasid ja tegevusi,  kus saab omandada uusi teadmisi ja oskusi. “Eestis on väga palju inimesi, kellel haridustee on pooleli jäänud - Eestis on ligi 100 000 inimest vanuses 20–64, kellel haridust omandatud üheksa klassi või veelgi vähem. TÕNi raames jagatakse positiivseid õpikogemusi, et julgustada inimesi uuesti õppima ja seeläbi tuua nende ellu positiivseid muutusi. Samuti tunnustatakse TÕNi raames elukestvas õppes osalejaid ning tunnustusi jagatakse neljas kategoorias: aasta õppija, aasta koolitaja, aasta õpitegu ja õppijasõbralik tööandja”, selgitab TÕNi vajalikkust Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni ANDRAS arendusjuht Monica Marfeldt. 

Täiskasvanud õppija nädal avatakse 30. oktoobril 2024 üle-eestilise täiskasvanuhariduse sündmusega “Õpitund 2024”, millest on oodatud osa võtma kõik täiskasvanud, kes sooviksid midagi uut õppida või oma kogemusi jagada. Õppida võib üksi, koos sõprade, töökaaslaste või kogukonnaga. Täiskasvanuhariduse tänusündmus toimub 8. novembril 2024. Vaata kogu TÕNi 2024. a sündmuste kalendrit SIIT.

Bauroc: tööandja, kes panustab töötajate arengusse

Bauroc AS on esitatud aasta õppijasõbraliku tööandja tunnustusele, samuti on Bauroc AS käesoleval aastal esitatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ja Eesti Tööandjate Keskliidu poolt korraldatavale ettevõtluskonkursile „Ettevõtluse auhind“ kahes kategoorias: kestlikkuse edendaja 2024 ja pereettevõte 2024. Mis ettevõttega on tegu? Bauroc on Põhja-Euroopa suurim poorbetooni tootja, mis toodab erinevaid ehituskive nii sise- kui välisseintele, samuti lae- ja seinapaneele, silluseid ning pakub liim- ja krohvisegusid ja tööriistu, et tagada kvaliteetne ehitamine Bauroci materjalidest. Bauroci kontsernil on kolm tootmisettevõtet Eestis, Lätis ja Leedus, kus töötab kokku umbes 250 inimest, neist Eestis 80. 

Bauroci nominatsiooni aasta õppijasõbraliku tööandja tiitlile selgitab ettevõtte personalijuht Ly Tina eelkõige ettevõtte sooviga panustada töötajate haridusse. “Kui meil on väga palju inimesi, kelle haridustee on lõppenud põhihariduse tasemel, siis on ka tööandjal sotsiaalne vastutus. Alustades väljaõppest, kui uus töötaja liitub ettevõttega. Meil on väljaõppeperioodil uue töötaja kõrval mentor, kes toetab uut töötajat katseaja lõpuni. Hiljem toimuvad regulaarsed koostöövestlused, mille käigus hindame ettevõtte tervist, tuvastame kitsaskohad ning leiame võimalused töötajate arendamiseks. Juhul, kui töötaja ka mingil põhjusel ettevõttest lahkub, on oluline, et ta saaks jätkata oma karjääri aktiivselt ja edukalt.”

Vajaduspõhine erialavahetus on loonud uued võimalused

Sander Sahkur oli kogu oma senise elu töötanud katuste alal, neid ehitades, hooldades, inspekteerides ja renoveerides, kuni ühel hetkel hakkas töötamine välitingimustes mõjuma tervisele. Selline vajaduspõhine uue eriala otsimine viis Sanderi kodulähedasse Kehtna Kutsehariduskeskusesse, kus algamas oli plaatimiskursus. “Arutasin plaani ka perega, et veenduda, kas see sobib meie eluga. Otsus sai tehtud, astusin kooli ja see avas mulle uued võimalused. Täna ma enam katustega ei tegele ning plaatimine ja viimistlus on minu uued tööd”, ütleb Sander Sahkur, kes plaatija kutse omandamise järel jätkas õppimist maalrite grupis. Lisaks sai Sander väärtusliku töökogemuse rahvusvahelises keskkonnas, kuna osales mõlemal erialal praktikal Küprosel. Teadmine, et ta saab ise hakkama kõigi vajalike ehitustöödega on viinud oma ettevõtte Sander Ehitab OÜ rajamiseni. Sander Sahkuri lugu võiks olla inspiratsiooniks paljudele teistele inimestele, kes kahtlevad, kui südame järgi on nende praegune töö ja innustada uuesti õppima asuma. Just seepärast on Sander Sahkur esitatud aasta õppija nominendiks.

Elukestev õpe on uus normaalsus

Meie ühiskond muutub kiiresti ja muutused nõuavad uusi oskusi. Elukestev õpe on omandanud selge tähenduse ja saamas uueks normaalsuseks, sest muutuva ühiskonna muutuvate vajaduste keskel edukalt toime tulemiseks ja muutustega kaasas käimiseks peame õppima - omandama uusi teadmisi ja oskusi. Samas on õppimine samuti muutunud. Kui varem mõisteti õppimise all vaid kooliharidust, siis tänapäeval hõlmab õppimine lühemaid ja pikemaid kursusi, mikrokraade, osalemist konverentsidel ja seminaridel, raamatute lugemist, podcast'ide kuulamist jne. Õppimine on saanud palju avarama tähenduse. “Kui 2011. aastal osales elukestvas õppes vaid 11,9% täiskasvanutest, siis 2023. aastaks on see protsent kasvanud 23,2%-ni. See märkimisväärne tõus näitab, et ühiskondlikud kampaaniad ja ANDRASe töö koos väga paljude Eesti inimestega on kandnud vilja ning andnud olulise panuse, et õppimine on muutunud igapäevaseks osaks meie elust” ütleb Monica Marfeldt.

Õppimine tagab kasumlikkuse

Bauroci jaoks on töötajate õppimine oluline nii operaatorite kui ka kontoritöötajate puhul. Operaatorite puhul on eesmärk tagada seadmete maksimaalne ja tõhus töö, kuna seadmed muutuvad järjest keerukamaks ja automatiseeritus tõuseb. Bauroc kasutab mentorite süsteemi selleks, et uued või ajutiselt asendavad töötajad saaksid sujuvalt tööle asuda, seadmete operaatoritel oleks võimekus üksteist asendada ning koolitustel saadud teadmisi ja töötamise käigus omandatud kogemusi saaks ettevõttesiseselt edasi anda. Baurocis pööratakse olulist tähelepanu töötaja terviklikkusele ning pakutakse lahendusi (näiteks coaching’ut kontoritöötajate puhul), mis aitavad tööalaseid pingeid maandada ja suurendada töötajate rahulolu nii tööl kui ka isiklikus elus. Baurocis mõistetakse selgelt, et töötajate väljaõpe, enesetäiendamine ja areng aitavad kaasa töötajate heaolule ja ettevõtte tõhususele. “Kõlab küll klišeena, kuid mida õnnelikumad on inimesed, seda paremini töö sujub - suureneb töö efektiivsus ja kokkuvõtteks ka ettevõtte kasumlikkus”, tõdeb Bauroci Andja tehase direktor Karmo Kapstas. 

Karmo Kapstase sõnu kinnitab ka Sander Sahkur enda kogemuse varal. “Ma tean, mida ja kuidas ma teen, ma olen oma tööga rahul ja seda tehes õnnelik. Olen väikeettevõtja ja vastutan iseseisvalt oma töö eest, ilma väliste tegurite või ülemuste surveta. Värskelt õppinuna olen kursis valdkonna uusimate teadmiste ja kehtivate regulatsioonidega, mis annab mulle kindlustunde oma tööd kindlakäeliselt ja vastutustundlikult teha” selgitab Sander Sahkur.

Kohanemisvõime ja pidev õppimine on muutliku töömaailma võti

Saatekülaliste Karmo Kapstase ja Monica Marfeldti vahel tekib elav mõttevahetus kohanemisvõime ja õppimisoskuse olulisuse üle ajastul, mil töökeskkond ning tööandja ootused töötajatele on pidevas muutumises. Digioskused on muutunud hädavajalikuks igas elu- ja töövaldkonnas, kuid hoolimata Eesti digiriigi kuvandist süveneb meil digilõhe – igas vanuses leidub inimesi, kelle digioskused ei ole piisavad, et toime tulla üha digitaliseeritumas ja tehisintellekti kaasavas töömaailmas. “Digioskuste olulisus kasvab pidevalt ning eriti muutub see kriitiliseks, kui arvestada tulevikutrende nagu tehisintellekti kasutuselevõtt ja kasvav digilõhe. Näiteks Bauroci puhul on oluline, et töötajad oskaksid kasutada ettevõtte digitaalseid tööriistu ja juhid oleksid valmis oma meeskonda toetama” ütleb Karmo Kapstas. “Meil Baurocis on kasutusel keskkonnad sisekommunikatsiooniks, kus töötajad suhtlevad tööandjaga ja vastupidi. Selles keskkonnas on juhised, teavitused ja isegi bussigraafikud on digitaalsel kujul kättesaadavad. Vanasti oli teadetetahvel, kuhu inimesed läksid infot otsima, kuid nüüd on kõik pidevas muutumises ja digitaliseerimises” lisab näite digioskuste vajalikkusest Ly Tina. 

“Kogu info tootjate materjalide kohta, kasutusjuhised ja kulunormid – kõik on internetist kättesaadav. Bauroci koduleht on suurepärane näide, kust leian vajalikku infot. Igapäevatöös on väga oluline osata otsida ja kasutada digitaalset infot, internetist info otsimine on minu töö osa", jagab Sander Sahkur näiteid siseviimistluse töö digitaalsusest.

Oluline on tagada järjepidev areng kõigil ametipositsioonidel. Peamine on kohanemisvõime ja õppimisoskus – oskus õppida uusi asju ja kohaneda muutustega. “Hiljuti toimus SA Kutsekoja rahvusvaheline konverents, mis keskendus just oskuste arendamisele. Seal räägiti sellest, millised oskused muutuvad tulevikus oluliseks, kuidas erinevad valdkonnad on omavahel seotud ja kuidas oskustepõhine lähenemine mõjutab tööturgu. Arutleti ka selle üle, millised oskused võivad aja jooksul kaduda ja millised lisanduvad”, räägib Monica Marfeldt.

Oluline on, et inimene suudaks võtta vastutuse, õppida ümber ja kohaneda uute nõudmistega – see on edu võti. Tänapäeva kiirelt muutuv maailm ei luba seisma jääda; pidev edasiminek on vajalik, et jääda konkurentsivõimeliseks ja areneda koos töömaailmaga. 

Põhjused, miks täiskasvanud asuvad õppima:

• karjäärivõimaluste parandamine – soov leida parem töö, tõusta ametiredelil või saada juurde uusi oskusi, mis aitavad ametialaselt edasi liikuda;

• töökoha vahetamine või eriala muutmine – vajadus või soov alustada uut karjääri teises valdkonnas;

• oskuste täiendamine - uute teadmiste ja oskuste omandamine, et olla oma töös parem;

• eneseteostus ja isiklik areng – soov õppida uusi asju, avardada silmaringi, suurendada rahulolu ja tõsta enesehinnangut;

• unistuste täitmine –pooleli jäänud haridustee lõpetamine või pikalt unistatud eriala õppimine;

• majanduslik kindlustatus – ootus saavutada suurem sissetulek ja majanduslik stabiilsus;

• tehnoloogia ja digioskuste omandamine – soov arendada vajalikke digioskusi;

• kohustuslik täiendusõpe või kvalifikatsiooninõuded – tööandja nõudmised, ametialaste sertifikaatide või litsentside uuendamine;

• isiklikud muutused elus – muutused perekonnaelus, tervislik seisund või elukoha vahetamine, mis toovad kaasa vajaduse uute oskuste järele;

• inspireerivad eeskujud – sõprade, pereliikmete või kolleegide julgustus ja positiivsed eeskujud võivad olla tõukejõuks õppimisele või ka soov olla ise eeskujuks (nt oma lastele).

Põhjused, mis takistavad õppima asumist:

• ajapuudus – pingeline töö või ebastabiilne töökoormus, pere ja muud kohustused jätavad vähe aega õppimiseks;

• rahapuudus – õppimisega kaasnevad kulud;

• motivatsioonipuudus; 

• varasem negatiivne õppimiskogemus; 

• pikaajaline eemalolek õppimisest;

• enesekindluse puudumine – kaheldakse oma võimetes, arvatakse, et ollakse õppimiseks liiga vana;

• tehnoloogilised raskused – hirm tehnoloogia ja digitaalsete õppemeetodite kasutamise pärast;

• info puudumine - teadmatus, mida õppida ja millised oskused on tööturul vajalikud;

• füüsilised või terviseprobleemid – transpordiühendused, tervisemured või kehalised piirangud, mis takistavad tavapärast õppimist ja koolis käimist;

• keelebarjäär – puuduv keeleoskus võib olla takistuseks neile, kelle jaoks õppekeel pole emakeel;

• toetuse puudumine – pere, sõbrad, tööandja ei toeta õppimist.

Õppima asumine töö kõrvalt ei ole alati lihtne otsus, kuid kui tahtmine õppida on olemas, siis on võimalik leida lahendusi ka kõige keerulisemates olukordades. Sanderi jaoks oli kõige olulisem pere toetus ja julgustus. “Katuse töö oli raske ja kahjustas põlvi, mis pani mind mõtlema tulevikule ja lapsele, kes vajab tervet isa. See oli otsustav põhjus uuele erialale suundumiseks”, ütleb Sander Sahkur. 

“Ettevõtte tasandil seisneb töötajate motiveerimine tihti veenmises ja muutuste vajalikkuse selgitamises. Näiteks tootmistöötajate puhul on oluline, et nad omandaksid oskusi mitme masina kasutamiseks, mis tõstab nende väärtust ja tööefektiivsust. See omakorda vähendab praagi osakaalu ja suurendab preemiat”, toob näite Karmo Kapstas. “Oluline on leida tasakaal töö ja eraelu vahel. Nii tööandja kui ka töötaja peavad olema valmis kompromissideks, et õppimiseks jääks aega” lisab Ly Tina. 

Eestis on olemas palju õppimisvõimalusi ja iga uus oskus on kasulik. Oluline on jääda aktiivseks ja olla avatud uutele teadmistele, täiendada olemasolevaid oskusi ja arendada uusi, et konkurentsivõime tööturul tõuseks ja isiklik areng pakuks rahulolu . Õnneks on õppimine!